Sophia on keskmise sidrunivärvi ja intensiivse vanilli, või, suitsu, iirise, aprikoosi, bergamoti, pirni ja virsiku aroomiga.

Suus on see keskmise täidlusega, tasakaalustatud happesusega ja õlise tekstuuriga. Mesistatud tsitruselised, küpsed luuviljad, või, suits ja röstsai moodustavad kompleksse buketi.

Nautige Sophia Efrosini veinitehast rikkalike roogade ja kreemjate kastmetega.
Kreetapärase menüü puhul pane kokku penne ja kana a la creme, kadaifi taignaga suupisted peekoni ja juustuga, lõhe apelsiniga. Suitsuforell ekstra neitsioliiviõli ja magusa tsitruselise kastmega. Seened fricassee. Rikkalikud rohelised mägedelt korjatud Kreeta ürdid aurutatud ja lisatud kvaliteetse neitsioliivõli ja sidrunimahlaga. 

Venerato ja Dafnese apellatsiooni laiema piirkonna viinamarjaistandused asuvad 350–550 meetri kõrgusel. Need asetsevad peamiselt põhjapoolsetel nõlvadel.
Piirkonnas eksisteerivad mäemassiivid loovad keeruka topograafia. Asterousia mäeahelike vahele moodustunud piklikud orud suunavad Kreeta merelt jahedat õhku looduslike kanalitena apellatsiooni keskmesse, hoides suvel temperatuuri väga heal tasemel ja takistades Aafrikast tuleva sooja õhumassi jõudmist istandustesse. Põhilise reljeefi  laiemal alal moodustavad kolm üksteisega peaaegu paralleelset põhimäeahelikku, mis ulatuvad prefektuuri põhjaosast lõunasse, kõrgusega 300-500m.  Selline kliima soosib aromaatsete kuid kõrge happesusega veinide tootmist. Suvel sajab harva, nii et taimed ja viinamarjad ei nakatu ja jäävad terveks.
Pinnas on peamiselt lubjarikas ja madala viljakusega, mistõttu viinapuude juurestik on sunnitud vee leidmiseks sügavamale minema. Muld on rikas kaltsiumkarbonaadi poolest, mille määr ületab 40%. Kaltsiumkarbonaadi olemasolu neutraliseerib mulla happesust, mille pH on vahemikus 7–8,5, mis on ideaalne enamiku mikroelementide omastamiseks taime poolt. Kaltsiumkarbonaat parandab ka mulla struktuuri, tagades hea drenaaži ja hea temperatuuri. Need mullaomadused aitavad kaasa viinamarjade heale fenoolsele ja tehnoloogilisele valmimisele ning seega rikkaliku struktuuri,  värviintensiivsuse ja tasakaalustatud happesusega veinide valmistamisele. Terroiri teine tähtis element on jõgi, mis kulgeb läbi Venerato viinamarjaistanduste ja kus on aastaringselt vesi.
Inimfaktor mängib samuti võtmerolli. Mägise pinnase tõttu tehakse kõik tööd nii viinamarjaistanduses kui ka saagikoristusel käsitsi.
See ainulaadne mikrokliima on põhjus, miks selles piirkonnas on viinamarju kasvatatud nii palju sajandeid.

Vein on valmistatud Chardonnay ja Vidiano viinamarjasortidest ning küpsenud kolm kuud Prantsuse tammevaatides, et saavutada meeldivalt rikkalik aroomiprofiil ja sametine tekstuur, mis seda eristab.

Chardonnay - Chardonnay viinamarjasordist saadakse maailma populaarseimaid valgeid veine, mille stiilid ulatuvad rikkalikest ja tanniinsetest  kuni kargete, suussulavate ja mineraalsete veinideni.
Chardonnay on valge viinamarjasort, mida istutatakse laialdaselt üle maailma. Sellel sordil on peaaegu ebaloomulik võime väljendada nii maad, kus see on kasvanud, kui ka esitleda veinivalmistaja stiili. Seetõttu võib Chardonnay olla nagu kameeleon kattes kogu spektri kargest ja värskendavast kuni sametise ja rikkalikuni. See on üks peamisi viinamarjasorte, millest toodetakse šampanjat.
Kui Chardonnay on istutatud soojemasse kliimasse omandab Chardonnay sageli maitsva dekadentsitunde. See võib olla värskendav suvel ja lohutav jahedama ilmaga, olenevalt sellest, millist stiili veini avate.
Chardonnay'l on loomulikult puuviljanoodid, mida sageli kirjeldatakse kui meloneid ja sügisesi viljapuuvilju, nagu õunad ja pirnid. Kaltsiumirikkamatel muldadel kasvatamisel on sellel sageli teatud peent soolsust ja kriidinoote. Soojemas kliimas kasvanud Chardonnays on sageli rohkem troopilisi puuvilju, milles  ananassi, papaia, mango ja guajaavi. Tammevaadis laagerdunud  Chardonnays on tavaliselt kaneeli, nelgi ja vanilli maitset ja aroomi ning kui see on läbinud malolaktilise käärimise, leidub tõenäoliselt või vihjeid. Chardonnay juhib vahemikku parimas võimalikus mõttes.

Vidiano on Kreeta põline valge viinamarjasort, millel on rikkalik ajalugu ja suur potentsiaal. Seda on saarel kasvatatud juba alates 13. sajandist ja see on osa Kreeka veinivalmistamise traditsioonist Vidiano on geneetiliselt seotud teiste Kreeta sortidega, nagu Thrapsathiri ja Vilana, kuid eristub neist oma erilise aroomi ja maitse poolest. Vidiano oli kuni 1980. aastateni peaaegu unustatud, kuid siis hakkasid tootjad katsetama mikrovinifikatsioonidega ( veinivalmistamise tehnika, mida kasutatakse sageli eksperimentaalsete veinipartiiide jaoks, kus vein kääritatakse väikestes, spetsialiseeritud vaatides. Mikrovinifikatsioon võimaldab viinamarjakasvatajal väljendada ühe terroiri või viinamarjaistanduse piirkonna kõige loomulikumaid ja puhtamaid omadusi) ja mõistsid, et nende käes on tõeline pärl.
Sordi Vidiano marjad on keskmise suurusega, ellipsoidse kujuga. Marja kest on paks, tugev ja iseloomuliku rohekaskollase värvusega. Marja viljaliha on pehme ja väga magus, väga õrna aroomiga. Marja varre pikkus on keskmine, samas on seda suhteliselt raske marja küljest lahti võtta.
Vidiano annab väga aromaatseid veine, mis sobivad hästi tammevaadis laagerdamiseks. Veinidel on tavaliselt õrn puuviljane lõhn, milles domineerivad virsik ja laim. Alkoholisisaldus varieerub 12,5% kuni 14%. Veinid on erksa happesuse ja luksusliku siidise kehaga. Vidiano on tõeline Vahemere sort, mis on suurepäraselt kohanenud Kreeta kuumade ja nõudlike tingimustega. See on väga põuakindel, seetõttu pole kvaliteetsete veinide saamiseks tavaliselt niisutamine vajalik.
Vidiano kasvab peamiselt Dafnesi piirkonnas Heraklionis ja Rethymnos. Dafnes on väike küla, mis on tuntud oma veinitootmise poolest ja kus Vidianole on antud kaitstud päritolunimetus (KPN). Dafnesi kaunid mägised maastikud võimaldavad viinamarjaistandusi ida või lääne poole suunata. Mäed kulgevad põhjast lõunasse. Kõrgus varieerub vahemikus 300–500 m (985 ja 1640 jalga). Rethymnos on endiselt tootmises märkimisväärne hulk oma juurtega väga vanu Vidiano viinamarjaistandusi, eriti Melambesis ja Fourfourases.
Vidiano saanud mitmeid rahvusvahelisi auhindu ja tunnustusi, näiteks Decanter World Wine Awards, International Wine Challenge ja Concours Mondial de Bruxelles. Vidiano on nüüd üks Kreeta veinide lipulaevu ja paljud tootjad üle kogu saare soovivad selle võlusid avastada.

Veinimaja rajati 2004. aastal. Enne seda alustati 1999.aastal istanduste korrastamist ja uuendamist. Ettevõtte omanikud Antonis Kosmadakis ja Maria Tylaki otsustasid asendada oma vanemate rosinatootmiseks mõeldud Sultanina sordi istandused veini valmistamiseks sobivate viinamarjadsortidega. Nad istutasid lisaks Kreeka ja kohalikele Kreeta valgetele sortidele Vidiano, Malvazia, Assyrtiko ja punastele sortidele Kotsifali, Liatiko ka tuntud rahvusvahelisi sorte Chardonnay, Syrah, Cabernet Sauvignon. Lisaks laiendati oluliselt viinamarjaistandusi oma esivanemate põldudel.
Austusest ja armastusest looduse vastu otsustasid nad kasvatada uusi viinapuid bioloogiliste vahenditega ja mahepõllumajanduslike võtetega. Nii on tänaseni ja jätkuvalt nende istandused mahepõllumajanduslikud, mida kinnitab ka BIO Hellase sertifikaat.
Empiirilised teadmised viinamarjakasvatusest koos kogenud teadlaste abiga aitasid kaasa esimeste veinisortide loomisele ja esimestele auhindadele nii kohalikel kui rahvusvahelistel konkurssidel.
Veinimaja asub Heraklioni vallas Kerasia külas, kus viinamarjaistandused ja oliivipuud moodustavad hingematvalt kaunid maastikud. Laiem piirkond kuulub kaitstud päritolunimetusega (KPN) Dafnes alla, kus domineerib Liatiko sort. Veinimaja nimi "Efrosini", mis tuleneb kreekakeelsest sõnast "effraino", mis tähendab rõõmustama, meeldima. Nagu esivanemad ütlesid "vein rõõmustab inimese südant".
Ehitus algas väikeses hoones viinamarjaistanduste lähedal, et viinamarjad jõuaksid kiiresti tootmisesse. Järk-järgult laiendati tootmispindu ja hoiuruume, et kvaliteetselt valmistada ja laagerdada veine.
Veinivalmistajate teine põlvkond.
Lisaks tehnilisele ja materiaalsele taustale on loomulikult vajalik ka hästi kvalifitseeritud ja informeeritud inimressurss.
Pere kolm last otsustasid seepärast jätkata esivanemate rajal ja traditsioonidel, tuues veinitootmisesse uusi teadmisi ja erialast infot, eesmärgiga parendada toodangu kvaliteeti ja ettevõtte juhtimist.
Nii valis vanim poeg Manolis Heraklioni ülikoolis keemia eriala ja on praegu lõpetamas õpinguid, kuid samal ajal osaleb aktiivselt pere veinitootmise juures. Ta on töötanud ka teistes veinitehastes, et täiendada pidevalt oma teadmisi veini valmistamise ja lõpptoote kvaliteedikontrolli kohta.
Giorgos õpib Heraklioni põllumajandusosakonnas ja on pärinud oma vanaisade armastuse viinapuude vastu. Sageli kohtab teda isa kõrval istutamas uusi  või hooldamas ja pügamas vanemaid viinapuud.
Pere noorim liige Katerina õpib Kreeta Tehnikaülikoolis tootmis- ja juhtimistehnika osakonnas, soovides olla kasulik nii lõpptoote reklaamimisel kui ka tootmisprotsessi uuendamisel. Samuti rikastab ta oma teadmisi veinide professionaalse degusteerimise alal. Praeguseks on tal  WSET 1. taseme sertifikaat, mis on andnud oskused toidu ja veini sidumise süvaanalüüsiks.
Kuigi veini tootmine ja turustamine on veel suhteliselt algusjärgus, on veinimaja osalenud Kreekas ja mujal rahvusvahelistel näitustel ning konkurssidel. On põhjust tunda uhkust, sest saavutatud on tähelepanu ja tunnustust. Eelkõige aga rõõmustab loojaid teadmine, et vein rõõmustab inimese südant ja see ongi suurim tasu.

Analüüs:
Alkohol: 13 mahuprotsenti
Üldhappesus: 6,75 gr/l
pH: 3,05
Üldväävel: 128 mg/l

Sisaldab sulfitit.